Rohepööre päästab maailma, ütlevad nad. Aga mida rohepööre tegelikult inimeste igapäevaelus muudab? Raiskamist ja heitmeid on vaja vähendada, selles ei kahtle keegi.

Rohepööre päästab maailma, ütlevad nad.

Aga mida rohepööre tegelikult inimeste igapäevaelus muudab? Raiskamist ja heitmeid on vaja vähendada, selles ei kahtle keegi. 

Küll aga ei tohi rohepööre muuta inimesi vaesemaks ega hävitada ettevõtlust. Eesti peab seisma oma inimeste ja majanduse eest. Rohepöörde mõjudest tuleb rääkida avatult, ausalt ja selle elluviimiseks on vaja ühiskondlikku kokkulepet.

VAATA VIDEOT

Eesti vajab kliimaseadust

Loe lähemalt
Energia

ECB ametnik: rohepööre võib inflatsiooni kiirendada veelgi

Euroopa Keskpanga (ECB) tippametnik ja Bonni ülikooli majandusprofessor Isabel Schnabel hoiatas, et kliimamuutustega võitlemise poliitika hoiab energiahinnad püsivalt kõrgel. See kiirendab aga eurotsoonis inflatsiooni veelgi.

Loe lähemalt
Energia

Alar Konist: Eesti ei tohiks kergekäeliselt loobuda oma tootmisvõimsusest

Mis on kõrgete energiahindade juurpõhjused, selgitab TTÜ professor Alar Konist.

Loe lähemalt
Arvamus

Ahti Asmann: lõpp saastekvootidega spekuleerimisele

Saastamise õigusega kauplemisele on rohepööret toetav alternatiiv, kirjutab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.

Loe lähemalt
Arvamus

Allar Jõks: mis juhtub rohepöördega, kui lahendada seda sama hästi kui viiruskriisi?

Neetult palju on riigitüüri juures neid, kellele pole ükski kulu liiga suur, kuni see tuleb ettevõtja taskust.

Loe lähemalt
Arvamus

Erik Gamzejev: elektrihinna šokk tuletab meelde ühe põlise tõe

Kas tõesti on vaja kogeda praegust elektrihinna šokki, saamaks aru, et vana kaevu ei tasu enne kinni ajada, kui uus on valmis, küsib Erik Gamzejev.

Loe lähemalt
Arvamus

Viljar Kirikal: Eesti rahvuslikud huvid kliimapoliitikas

Eesti peab ka kliimapoliitikas oma rahvuslikke huvisid kaitsma, kuid selleks tuleb need kõigepealt määratleda. Rahvuslike huvide määratlemine ja nende eest seismine on vajalik, et Eesti ühiskond väljuks rohepoliitika protsessist majanduslikult kestlikult, kirjutab Viru Keemia Grupi regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal.

Loe lähemalt
Energia

VKG: ELi heitmemetoodikat võib kasutada demagoogias, mitte rahvusvahelises võrdluses

Euroopa Liidu (EL) kliimameetmete rakendamise eduaruande järgi oli Eesti möödunud aastal per capita kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest liidu riikidest kümnendal kohal, selline võrdlus ei anna aga tõest pilti kasvuhoonegaaside tegeliku koguse ja selle vähendamise kohta.

Loe lähemalt
Energia

Rekordkõrge elektrihind toob ühiskonnas kaasa vastuseisu kliimapoliitikale

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 63% inimestest ei toeta Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist, kui see tähendab mitmekordset elektrihinna tõusu. Küsitluse viis 20. septembril läbi Norstat Eesti AS.

Loe lähemalt
Energia

Kodukulud üles: elektri ja sooja hind tõuseb

Rohepöördejärgses maailmas ei toodeta elektrit ega soojust enam fossiilsetest allikatest nagu kivisüsi, põlevkivi või maagaas, mis annavad täna üle 80% maailma energiast. Üleminek taastuvatele energiaallikatele on juba alanud ning kiireneb lähiajal oluliselt, kuid sellega kaasneb lõpptarbijatele ka märkimisväärne kodukulude kasv.

Loe lähemalt
Ühiskondlik kokkulepe

Eesti vajab rohepöördeks kliimaseadust

Otsustajad armastavad rohepöördest rääkides kasutada kaugeid lõpptähtaegu nagu aasta 2050, mil peaks olema saavutatud süsinikuneutraalsus või 2035, mil peaks lõpetama põlevkivi kasutamise elektri tootmiseks. Vähem soovitakse rääkida aga sellest, et inimeste elusid ja rahakotti puudutavad rohepöördest tulenevad muutused toimuvad juba praegu ja lähevad lähiaastatel järjest tuntavamaks.

Loe lähemalt