Transpordisektor on rohepööret eest vedavatele poliitikutele tõeline peavalu. Kuigi tehnoloogiliselt on sektoris roheline alternatiiv olemas elektrimootorite näol, toodab transpordisektor endiselt u 29% kogu Euroopa Liidu CO2 emissioonidest, kusjuures on CO2 emissioonide hulk alates 1990. aastast kasvanud mahult suisa 33% võrra. 

Kuigi võiks arvata, et põhisüüdlased on lennukid, suured laevad või veoautod, siis tegelikult toodavad rohkem kui poole EL-i transpordisektori heitmest sõiduautod ja väikebussid. Seega suunatakse siin eriti teravat tähelepanu just tavainimeste valikute mõjutamisele.

Juuli keskpaigas esitletud poliitikapaketiga „Fit for 55“ tõsteti esile vajadust laiendada CO2 kvoodi ostukohustust ka transpordisektorile. See tähendab, et autotootjad või -kasutajad peavad hakkama riigile heitme eest maksu tasuma. Lisaks tahab EL alates 2035. aastast keelustada uute diisel- ja bensiiniautode müügi. Sellest ajast alates on lubatud lasta turule vaid 0-heitmega sõidukeid.

See tähendab, et paljude inimeste jaoks saab järgmine või ülejärgmine auto olema juba elektriauto. Tavapäraselt ei toimu nii suured muutused üleöö ja kui tahta 2035. aastaks nulli jõuda, siis peavad suured muutused veelgi varem turule jõudma. 

Kõigi erinevate alternatiivkütustel töötavate uute sõiduautode müük moodustas 2020. aastal Euroopa Liidus 24,5% ja Eestis 21,2% kogu uusmüügist. Kui aga vaatame, kui suur osa päriselt tänavatel vuravatest autodest on elektrisõidukid, on Eestis see osakaal vaid 0,2%. 

Seega mängib uute autode müük vajalikus muutuses väga väikest rolli. CO2 heitme vähendamiseks on vaja mõjutada inimesi vanadest autodest loobuma. Seda soovitakse saavutada ilmselt nii CO2 kvoodikaubanduse süsteemi laiendamisega transpordisektorile, mille eesmärk ongi bensiini- või diiselmootoriga auto omaniku elu kallimaks muuta, kui ka muude meetmetega, nagu elektriautode soetamise toetused, sõidukimaks, teekasutustasu jne.

Lisaks tuleb kõigil aru saada, et kui kallineb transpordi hind, siis muutuvad kallimaks ka praktiliselt kõik muud tooted, sest transpordikulu on arvestatav osa enamiku toodete lõpphinnast. Euroopa Liidu plaan on kiirendada nii lennukite kui ka merelaevade üleminekut alternatiivkütustele. Kuna häid ja odavaid variante veel olemas ei ole, toob kiirendatud tempos üleminek vähemasti esialgu kaasa arvestatava hinnatõusu. 

Me jõudsime imeodavate lennupiletitega juba ära harjuda, aga kliimapoliitikat arvesse võttes ei saa see samamoodi jätkuda. Vähemalt seni, kuni pole leiutatud uusi kütuseid, mis suudaksid panna raskeid lennukeid suurtel kiirustel pikki vahemaid läbima sama odavalt kui tänased fossiilsed kütused.

Selge on see, et uus pakett jätab jõukamatele võimaluse seniseid hüvesid tarbida, kuid vaesemate kulud tõusevad suhteliselt rohkem ning väga paljud peavad tulevikus loobuma isikliku sõiduki kasutamisest.