Rohepöördejärgses maailmas ei toodeta elektrit ega soojust enam fossiilsetest allikatest nagu kivisüsi, põlevkivi või maagaas, mis annavad täna üle 80% maailma energiast. Üleminek taastuvatele energiaallikatele on juba alanud ning kiireneb lähiajal oluliselt, kuid sellega kaasneb lõpptarbijatele ka märkimisväärne kodukulude kasv.

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist ütles Novaatori teadusportaalile, et alternatiivsed energiaallikad kergitavad tulevikus moel või teisel elektrihinda. „Lootust, et energia läheb tulevikus odavamaks, ei ole mõtet hellitada. Tegelikult peame täna juba aru saama, et tulevikus energiahinnad kasvavad veelgi ja oluliselt,“ sõnas ta.

Elektri hinna tõusu on Eesti tarbijad saanud juba oma nahal tunda. Tänavu 14. juulil purustas päeva keskmine elektrihind Eesti hinnapiirkonna ajaloo rekordi ja tõusis 108,47 euroni megavatt-tunni kohta. Kui varem oli Eestis mõne tunni jooksul päevas üle 100 euro ulatuv elektri hind piisavalt erakordne, et teha sellest artikleid suurimatesse uudisportaalidesse, siis 2021. aasta suvel püsis nii juunis kui ka juulis elektri hind päevade viisi üle 100 euro. 

Energiaekspertide selgituste kohaselt tulenesid kõrged hinnad eelkõige suure kuumusega kaasnenud tuulevaikusest ja suurenenud nõudlusest, aga ka CO2 kvoodi ja maagaasi kõrgest hinnast. Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemets ütles ERR-ile, et hind kerkib ilmselt tulevikus veelgi, sest CO2 kvoodi hind Euroopa Liidus jätkab tõusu. „Kui kütmiseks põletada põlevkivi ja maagaasi, siis selle eest tuleb ka maksta,“ lisas ta. CO2 kvoodi hind on tõusnud tänavu jaanuarist 33 eurolt augustiks 55 euroni tonni eest.

Suurim kodumaine gaasiettevõte Eesti Gaas teatas südasuvel, et tõstab sügisest gaasi hinda väiketarbijatele suisa 51% võrra. Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik ütles Õhtulehele, et gaasihinnad hakkasid maailmaturul tõusma juba eelmisel aastal ja saavutasid tänavu juulis viimase kümnendi rekordtaseme. 

Lähiaastatel ei jää hinnatõusust puutumata ilmselt ka kaugküttesüsteemist sooja tarbivad koduomanikud, sest Euroopa Komisjoni 14. juulil välja käidud poliitikapakett „Fit for 55“ näeb ette CO2 kvootide hinna tõusu ja süsteemi laiendamist väiksematele soojatootjatele. See tähendab, et CO2 õhku paiskamise eest peab hakkama kõrgemat hinda maksma suurem hulk inimesi.