Kui siiani on kütuse hinna kõikumine tulenenud peamiselt naftariikide omavahelistest kokkulepetest ja riikide määratud aktsiisidest, siis rohepöörde eesmärk on lõpetada Euroopa Liidus fossiilsete kütuste kasutamine. 

Kuna täna kasutab üle 90% autodest Euroopa teedel siiski veel fossiilseid kütuseid ja 2035. aastast keelatakse vaid uute sisepõlemismootoriga autode müük, siis kütuseäri niipea ei lõppe. Küll aga on Euroopa Liidul eesmärk üleminekut elektriautodele igati kiirendada ning see tähendab ka kütusehindade tõusu ja fossiilkütust tarbivate sõidukite väärtuse vähenemist.

„Rohepööre tõstab kindlasti tarbijate jaoks transpordi ja kütuste hinda, kuna Euroopa Komisjoni ettepanekud näevad kütustele lisaks aktsiisimaksule ette CO2-põhise maksukomponendi kehtestamist. Kuna enamus tarbitud kütustest on fossiilset päritolu, siis tõstab see arvestatavalt kütuste maksude osakaalu ja seega ka hinda,“ selgitas Eesti Õliühingu juht Mart Raamat. 

Kuna kütustel on vaesema elanikkonna kulutustest proportsionaalselt suurema osakaal, siis kardetakse, et rohepöörde tagajärjel tõusvad hinnad paiskavad paljud ELi inimesed energiavaesusesse ja rohepöörde peab reaalselt kinni maksma ELi vaesem elanikkond. Ettepaneku mõju hakkab hindades kajastuma umbes 2025. aastast. 

„Teine aspekt, mis mõjutab hindasid globaalselt ja pigem lühemas perspektiivis, on tõsiasi, et fossiilsetesse varadesse investeerimine muutub kallimaks. Finantsasutused on nii „rohelise kuvandi“ kui ka n-ö langeva turu perspektiivis (tulevikus on naftanõudlus langemas) fossiilprojektide finantseerimistingimusi kallimaks muutmas. Tahes-tahtmata kajastub see ka kõrgemates hindades,“ lisas Raamat.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hiljutise analüüsi kohaselt kukub rohepöörde visiooni õnnestudes aastaks 2050 fossiilsete kütuste osakaal energiatootmisest tänaselt 80%-lt umbes 20%-le. Fossiilseid kütuseid kasutatakse plasti tootmises, tootmisüksustes, kus toimib süsinikupüüdmine, ja sektorites, kus on vähe süsinikuneutraalseid tehnoloogiaid. Tootmine koondub väheste ettevõtete kätte, kes suudavad kütuseid toota kõige odavamalt. OPEC-i turuosa kasvab 2050. aastaks 52%-le, prognoosib IEA.

Probleem on ka võimekuses tuua turule piisavas mahus taastuvenergiat kasutavaid efektiivseid sõidukeid, et ülalnimetatu tõeks saaks. Ekspertide hinnangul ei ole meil lihtsalt sellise akuühiskonna jaoks piisavas mahus toorainet – peamiselt haruldasi metalle.