Euroopa Liidu (EL) kliimameetmete rakendamise eduaruande järgi oli Eesti möödunud aastal per capita kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest liidu riikidest kümnendal kohal, selline võrdlus ei anna aga tõest pilti kasvuhoonegaaside tegeliku koguse ja selle vähendamise kohta.

«Per capita võrdlus ei ole kohane, sest riike ei võrrelda per capita, vaid absoluutnumbrites,» ütles Viru Keemia Grupi regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal. Nii on Hiina või India süsiniku heite kogused per capita väiksed, kuigi tegelik heitme kogus on suur. «Seda võib kasutada demagoogias, mitte rahvusvahelises võrdluses,» sõnas Kirikal.

2020. aastal oli Eesti ELi esimene absoluutnumbrites CO2 vähendamises vs. 1990. Eesti ületas 72 protsenti KHG intensiivsuse vähendamisega 2030. aastaks seatud ELi eesmärki märkimisväärselt. ELis on seatud eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaase keskmiselt 55 protsenti.

Eesti kliimapoliitika põhialustes on 72 protsenti CO2 vähendamine (vs. 1990) seatud eesmärgiks aastaks 2040.

Eesti aitab täita teiste liikmesriikide eesmärki

«Me oleme riiklikust ja ELi eesmärgist 20 aastat ees,» ütles Kirikal. Tema sõnul on selles kontekstis väga oluline, et Eesti võtaks väga suure hoolsuskohustusega osa ELi kliimapoliitika kujundamisest ja teeks riigipõhised mõjuhinnangud.

«Miks on Eesti nr 1 kasvuhoonegaaside vähendamises – sest poliitikaid juhitakse tsentraalselt, me ise ei saa seda protsessi juhtida. Me oleme kõige odavam koht, kus kasvuhoonegaase vähendada ja me aitame selles vaates liikmesriikideülest eesmärki täita,» rääkis Kirikal. «Kui liikmesriikidel oleks eraldi eesmärgid, siis oleks Eestil hästi ja oleks selge, et teised ei täida oma eesmärke.»

Kirikali sõnul kannab Eesti otsest kahju tootmiste sulgemisega. «See tähendab päris miljarditesse ulatuvast tulust loobumist, mis on rahva raha,» rääkis Kirikal.

ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP26 anti fossiilsetele kütustele hingamisaega juurde, kuid EL ja Eesti, kes on niigi juba teistest kaugel ees oma eesmärkide saavutamisega, jookseb veel kiiremini edasi, märkis Kirikal.

Tema sõnul puudub Eestil plaan ja arusaam, millised on kliimaeesmärkide rakendamise mõjud erinevates valdkondades. «Meile on öeldud, et meid pannakse kinni, aga kui palju tuleb piimakarja vähendada või kuidas see väljendub transpordivaldkonnas, pole öeldud,» märkis Kirikal. «Eestis puudub tervikpilt, kuid seda oleks vaja, et protsessi teadlikult juhtida.»

EL vähendas aastaga heidet 10 protsenti

Eesti tootis möödunud aastal ELi andmetel ligikaudu 9 tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalenti inimese kohta. Kui välja arvestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor ja hõlmata arvestusse rahvusvaheline lennundus, emiteeris Eesti 2020. aastal kasvuhoonegaase kokku 11,58 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mida on 40 protsenti vähem kui 2005. aastal ja 72 protsenti vähem kui 1990. aastal.

1990. aasta võrdluses on Eesti heitkoguseid ELis enim vähendanud, 2005. aastaga võrreldes on suuremat langust nähtud vaid Kreekas, kus langus küündis 45 protsendini, samas kui Taanis oli näitaja Eestiga samal, 40 protsendi tasemel.

Koguheitest 5,74 miljonit tonni ehk 49,5 moodustas energeetikatööstus. Transport tekitas 2,55 miljonit tonni heitkoguseid, põllumajandus 1,52 miljonit tonni, töötlev tööstus ja ehitus 460 000 tonni, muud tööstusprotsessid 320 000 tonni, prügimajandus 300 000 tonni ning muud sektorid kokku 670 000 tonni.

27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide kokku vähenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga peaaegu 10 protsenti ning võrreldes 1990. aastaga 31 protsenti, ulatudes pea 3,38 miljardi tonni CO2 ekvivalendini.