Arvamus on avaldatud 9. detsembril 2021 arvamus.postimees.ee


Viljar Kirikal, Viru Keemia Grupi regulaatorsuhete juht

  • Tšehhi parlament esitas 5. novembril Euroopa Komisjonile eriarvamuse
  • Eestis ei taheta isegi tunnistada kliimapoliitikat riigielu olulise küsimusena
  • Eesti ELi poliitika ei saa olla meie rahvuslikest huvidest loobumine

Sellel suvel avalikustas Euroopa Komisjon kliimapoliitika kobareelnõu «Fit for 55», mis on ajaloo kõige ambitsioonikam ja mahukam ELi arengut suunav algatus (üle 3000 lehekülje). Jõustununa sunnib kobareelnõu meid oma ühiskonnakorraldust pöördeliselt muutma Brüsseli juhtimise all. Euroopa Komisjon saab veelgi rohkem võimu otsustada, kuidas ja mida me Eestis tarbime ja toodame, millised on toodete hinnad, kui vaba on turg, milliseks kujuneb Eesti sotsiaal- ja maksupoliitika, finantsturg jne.

Ajal, kui Eesti alles mõtleb, kas tal on selles protsessis olemas rahvuslikud huvid, on Tšehhi parlament 5. novembril esitanud Euroopa Komisjonile põhjendatud arvamuse, mis ütleb, et Euroopa Komisjoni kobareelnõu on vastuolus ELi aluslepingute lähimuse põhimõttega.

Nimelt sätestab Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 3, et valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, võtab liit meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja ainult siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil kavandatava meetme eesmärke piisavalt saavutada ja kui kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil.’

Sisuliselt tähendab see, et Tšehhi rahvast esindama valitud parlament asus kaitsma Tšehhi rahva õigust valida ise kliimaeesmärkide täitmise tee ja tempo. Vähem tähtis ei ole Tšehhi parlamendi viide asjaolule, et Euroopa Komisjoni eelnõu tugineb ebaõigetele andmetele ning selle väljatöötamisel ei ole tehtud liikmesriikidepõhiseid mõjuanalüüse.

Kui Tšehhiga liitub vähemalt üks kolmandik ELi liikmesriikide parlamentidest, siis peab Euroopa Komisjon nende arvamuse läbi vaatama.

Veel ei ole teada, milline on meie riigikogu valmisolek asuda otsustusõigust Brüsselilt põhjendatult tagasi nõudma. Eesti valitsuse ja riigikogu senine lähenemine, kui ollakse passiivsed ja isegi tõrksad ega taheta tunnistada kliimapoliitikat riigielu olulise küsimusena, ei anna Eestile palju lootust.

Riigielu olulisi küsimusi lahendatakse Eesti põhiseaduse järgi seadusega. Kuigi ettevõtjad on juba septembris teinud parlamendierakondadele ettepaneku hakata kliimavaldkonna raamseadust koostama, ei ole valitsus ja riigikogu siiani tunnistanud kliimaamuutuste juhtimist riigielu olulise küsimusena. Seda ei taheta teha isegi siis, kui kliimapoliitika mõjul tõusnud energiahindade leevendamiseks kaalutakse sadade miljonite eurode ulatuses riigieelarve raha kasutamist.

Kui Tšehhi on valinud oma kodanike kaitsmise, vaidlustades eelnõude riivava sisu, siis Eesti soovib hakata jõustama uusi Euroopa Komisjoni algatusi juba eelnõu tasemel. Selline rahva esindamine on lubamatu. Eesti ELi poliitika ei saa olla meie rahvuslikest huvidest loobumine. Seda on lihtne teha, kui meie rahvuslik huvi on määratlemata.

Ühiskondliku kokkuleppe saavutamine kliimapoliitikas ja sellise kokkuleppe jõustamine seadusega on Eesti rahvuslike huvide deklaratsioon. Selline rahvuslike huvide määratlemine ja huvide eest seismine ÜROs, ELis ja Eestis on vajalik, et Eesti ühiskond väljuks rohepoliitika protsessist majanduslikult kestlikult.