ECB ametnik: rohepööre võib inflatsiooni kiirendada veelgi
Euroopa Keskpanga (ECB) tippametnik ja Bonni ülikooli majandusprofessor Isabel Schnabel hoiatas, et kliimamuutustega võitlemise poliitika hoiab energiahinnad püsivalt kõrgel. See kiirendab aga eurotsoonis inflatsiooni veelgi.
Loe lähemaltAlar Konist: Eesti ei tohiks kergekäeliselt loobuda oma tootmisvõimsusest
Mis on kõrgete energiahindade juurpõhjused, selgitab TTÜ professor Alar Konist.
Loe lähemaltAhti Asmann: lõpp saastekvootidega spekuleerimisele
Saastamise õigusega kauplemisele on rohepööret toetav alternatiiv, kirjutab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.
Loe lähemaltAllar Jõks: mis juhtub rohepöördega, kui lahendada seda sama hästi kui viiruskriisi?
Neetult palju on riigitüüri juures neid, kellele pole ükski kulu liiga suur, kuni see tuleb ettevõtja taskust.
Loe lähemaltErik Gamzejev: elektrihinna šokk tuletab meelde ühe põlise tõe
Kas tõesti on vaja kogeda praegust elektrihinna šokki, saamaks aru, et vana kaevu ei tasu enne kinni ajada, kui uus on valmis, küsib Erik Gamzejev.
Loe lähemaltViljar Kirikal: Eesti rahvuslikud huvid kliimapoliitikas
Eesti peab ka kliimapoliitikas oma rahvuslikke huvisid kaitsma, kuid selleks tuleb need kõigepealt määratleda. Rahvuslike huvide määratlemine ja nende eest seismine on vajalik, et Eesti ühiskond väljuks rohepoliitika protsessist majanduslikult kestlikult, kirjutab Viru Keemia Grupi regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal.
Loe lähemaltVKG: ELi heitmemetoodikat võib kasutada demagoogias, mitte rahvusvahelises võrdluses
Euroopa Liidu (EL) kliimameetmete rakendamise eduaruande järgi oli Eesti möödunud aastal per capita kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest liidu riikidest kümnendal kohal, selline võrdlus ei anna aga tõest pilti kasvuhoonegaaside tegeliku koguse ja selle vähendamise kohta.
Loe lähemaltRekordkõrge elektrihind toob ühiskonnas kaasa vastuseisu kliimapoliitikale
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 63% inimestest ei toeta Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist, kui see tähendab mitmekordset elektrihinna tõusu. Küsitluse viis 20. septembril läbi Norstat Eesti AS.
Loe lähemaltKodukulud üles: elektri ja sooja hind tõuseb
Rohepöördejärgses maailmas ei toodeta elektrit ega soojust enam fossiilsetest allikatest nagu kivisüsi, põlevkivi või maagaas, mis annavad täna üle 80% maailma energiast. Üleminek taastuvatele energiaallikatele on juba alanud ning kiireneb lähiajal oluliselt, kuid sellega kaasneb lõpptarbijatele ka märkimisväärne kodukulude kasv.
Loe lähemaltEesti vajab rohepöördeks kliimaseadust
Otsustajad armastavad rohepöördest rääkides kasutada kaugeid lõpptähtaegu nagu aasta 2050, mil peaks olema saavutatud süsinikuneutraalsus või 2035, mil peaks lõpetama põlevkivi kasutamise elektri tootmiseks. Vähem soovitakse rääkida aga sellest, et inimeste elusid ja rahakotti puudutavad rohepöördest tulenevad muutused toimuvad juba praegu ja lähevad lähiaastatel järjest tuntavamaks.
Loe lähemalt