Kas teadsite, et kui kõik maailma veised moodustaksid ühe riigi, siis oleks see riik maailmas suuruselt kolmas kasvuhoonegaaside tootja? See, mitte loomade heaolu pärast muretsemine, on peamine põhjus, miks poliitikud esinevad üha sagedamini üleskutsetega vähendada liha söömist. 

Kui muud rohepöördega seotud muutused ja piirangud on enamasti seotud elu kallinemisega, siis liha puhul on paljudes Euroopa riikides tegemist kultuurilise küsimusega. Euroopa Liidu suurimad veiselihatarbijad on hispaanlased, kes reageerisid hiljutisele poliitilisele kampaaniale „Vähem liha, rohkem elu“ emotsionaalselt ja ei taha sellisest jutust midagi kuulda. Iga hispaanlane sööb keskmiselt ühe kilo veiseliha nädalas ja ei kavatsegi seda harjumust lähiaastatel muuta.

Maailmas on suured lootused tehisliha ja taimsete alternatiivide tootjatel. Aastatel 2018–2020 kasvas Euroopas taimsete toodete toiduainetööstuse käive suisa 49%. Saksamaal kasvas taimse liha tarbimine kahe aastaga 226%, taimsete piimade müük kasvas näiteks Poolas 76%. Tehisliha tootja Impossible Foods on võtnud endale eesmärgiks kaotada 2035. aastaks loomade kasvatamise vajadus toidu tootmiseks.

Kuigi riigijuhtidel on üsna keeruline taimset toitu inimestele peale sundida, on suunamiseks siiski võimalusi. Taimetoitlus kogub populaarsust ning paljudes Euroopa koolides ja lasteaedades pakutakse juba taimetoidu valikut. Siiski, kui Prantsusmaal Lyonis tahtis linnapea ajutiselt koolides ainult taimetoitu pakkuda, tulid Prantsuse põllumehed tänavatele ja sellest tekkis suisa poliitiline tüli.

Euroopa Liidus panustab põllumajandus ja loomakasvatus laiemalt kasvuhoonegaaside heitmesse umbes 10%-ga ning see näitaja on püsinud samal tasemel juba aastaid. Samal ajal on toidujulgeolek ehk võimekus toota regioonis ise toitu samuti äärmiselt oluline ja väga rangete meetmetega esialgu põllumeeste ja loomakasvatajate jutule ei minda. Küll aga mõjutab põllumehi potentsiaalselt kolmandatest riikidest pärit väetiste süsinikulekke mehhanismiga maksustamine. Üleilmne toidunõudlus kasvab 2050. aastaks tänasega võrreldes 70% võrra.

2035. aastaks plaanib EL maakasutuse, metsanduse ja põllumajanduse sektoris jõuda kasvuhoonegaaside neutraalsuseni, sh arvestades väetiste ja loomapidamisega kaasnevat heidet. 2030. aastaks plaanitakse istutada Euroopa Liidus kolm miljardit puud. Plaanis on kehtestada toetusmeetmed pinnase CO2 sidumisvõimelisena hoidmise eest.