Mis on rohepööre? 

Euroopa Liit on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi olla 30 aasta pärast esimene kliimaneutraalne majanduspiirkond. Lahtiseletatult tähendab see, et me ei paiska oma tegevusega atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase, kui siduda suudame.

Millised on eesmärgid? 

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku eesmärgis vähendada aastaks 2030 ELi üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra võrreldes aastaga 1990. Lõppeesmärk on muuta Euroopa Liit aastaks 2050 esimeseks kliimaneutraalseks majanduseks ehk 2050. aasta CO2 emissiooni tase peab võrduma nullile. 

Eesti riiklik eesmärk on aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaase 70% võrra. 2019. aasta andmete kohaselt on Eesti tänaseks vähendanud juba heitkoguseid 62% võrreldes 1990. aastaga. 

 

Kasvuhoonegaaside heitmekogused kokku EL-i liikmesriikide kaupa

2019. andmed, ei sisalda LULUCF, sisaldavad rahvusvahelist lennundust (miljonit tonni; muudatus võrreldes 1990. ja 2005. aastaga, %)

1990 2005 2019 2019/1990 2019/2005
EU-27 4912 4647 3749 -24% -19%
Austria 79 94 83 5% -12%
Belgia 150 150 124 -17% -17%
Bulgaaria 103 65 57 -44% -12%
Horvaatia 32 30 25 -22% -17%
Küpros 6 10 10 63% -2%
Tšehhi 200 150 132 -34% -12%
Taani 73 69 48 -34% -31%
Eesti 40 19 15 -62% -20%

Allikas: https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/strategies/progress/docs/com_2020_777_en.pdf, lk 36

Uued eesmärgid ehk mis on Fit for 55?

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil ELi kliimapoliitikas senisest veelgi ambitsioonikama ELi liikmesriikide ülese kliimaneutraalsuse 2050 eesmärki püüdleva eelnõude paketi Fit for 55. ELi liikmesriikide ülene eesmärk aastaks 2030 on 40% ning ettepaneku kohaselt tõstetakse see tasemele 55%. Kuna Eesti on  tänaseks vähendanud oma heitkoguseid 62% võrreldes 1990. aastaga, siis oleme enda kohustuse ühises kokkuleppes teiste liikmesriikide ees täitnud juba aasta 2040+ tasemel.

Pakett sunnib Eesti majandust ulatuslikule ümberstruktureerimisele ja inimesi oma tarbimisharjumusi pöördeliselt muutma. Paketil on üllas, kuid reaalsust eirav eesmärk- ELi kliimaneutraalsus aastaks 2050. Muutusi surutakse meeletu tempoga peale, jõustumiseks nähakse ette  aastaid 2023-2026. Jõustumisel toob kliimapakett hüppelise hinnakasvu ja seda peaaegu igas eluvaldkonnas. 

Pakett mõjutab Eesti ühiskonda läbivalt. Kuidas ja millega me liikuma hakkama, mida ja kui palju me tohime ja saame osta, kas meil on kodukohas väärilist tööd ning millises valdkonnas, kas saame jätkata hajaasustuse põhimõttel jne. Toimub ühiskonna ulatuslik ümberkorraldus, mida ei tohi alahinnata. Pakett käsitleb muuhulgas ettepanekut kütuseaktsiisi järsuks tõstmiseks ja uute sisepõlemismootoriga sõidukite registreerimise keelamisest juba 14 aasta pärast. See tähendab, et suund on võetud isikliku sõiduauto kasutamisest loobumise survestamisele. Selline eesmärk lööb eriti valusalt hajaasustusega piirkonnas elavaid inimesi, kus ühistranspordile toimiv alternatiiv puudub, sest oleks riigile liiga kallis.

Veel ei ole selge, kas eestimaalased peavad jätkuvalt ja senisest suurema kuluga kandma Saksamaa, Poola, Itaalia, Prantsusmaa ja teiste ELi suurimate saastajate kohustusi ja milline on selle kulu. Seni on teiste liikmesriikide kliimapoliitika kohustust aidanud täita Eesti heitmekaubandussüsteemi (HKS) kuuluvad ettevõtted – peamiselt põlevkivikeemia- ja põlevkivielektritööstus ning tänaseks juba väljasuretatud tsemenditööstus. 

Valitsus ei tohi kliimaambitsiooni mõju alahinnata

Olukorras, kus paketi mõjuhinnangus on Euroopa Komisjon kas eiranud kaasnevaid sotsiaalseid probleeme või alahinnanud neid, ei tohi valitsus alahinnata paketi mõju eestimaalastele. Kuna tegemist on alles ettepanekuga ning valitsus koondab sellele reageerimise lähtealused selle aasta IV kvartalis, siis valitsusel on veel mõned kuud, et põhjalikult hinnata paketi mõju eestimaalastele ning kujundada selle läbirääkimiste põhialused koostöös rahvaga.

Valitsuse plaan peab põhinema teadmisel ja ühiskondlikel kokkulepetel

Enne järjekordset Euroopa Komisjoni kliimaambitsiooni ülevõtmist peab valitsus olema ennekõike ambitsioonikas teadmistes. Selleks, et valitsuse otsused teeniks Brüsseli ametnike asemel eelisjärjekohal eestimaalaste huve peab valitsusel olema meile näidata selge visioon kliimaneutraalsuse saavutamiseks ühiskonnas vajalikest laiapõhjaliselt kokkulepitud meetmetest, sellega seotud kulust ja ohverdusest erinevates majandussektorites. 

 

Rohepöördest veel: 

ELi dokumendid 

Euroopa Kliimaseaduse ettepanek

Fit for 55

 

Uuringud ja raportid

KPMG uuring: põlevkiviõli tootmine suudab järgneva 20 aastaga luua üle 8 miljardi euro rahvuslikku rikkust. 

SEJ uuring: Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs 

 

Uuringu “Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs” tulemused 

 

Arvamused

Viljar Kirikal: valitsusel puudub pöördeliseks kliimaplaaniks valmisolek 

Euroopa Liidu kliimaambitsioon on rohepesu 

Põlevkivitööstur Ahti Asmann: Kiirendatud korras kliimaeesmärgini liikumine hakkab mõjutama iga Eesti inimest  

Sügav rohepööre 

Ekspert: rohepööre esitab tüseda tšeki nii majandusele kui demokraatiale

Martin Helme: kuidas teile augustikuine elektriarve meeldis? See on alles rohepöörde algus

Harri Tiido: kallis metalne rohepööre